Koroonapandeemia Peruus | |
Osa üleilmsest koroonapandeemiast | |
Kinnitatud nakkusjuhtumeid | |
Kinnitatud juhtumeid provintsiti | |
Haigus | COVID-19 |
---|---|
Viirus | SARS-CoV-2 |
Kestus | 6. märts 2020 – |
Asukoht | Peruu |
Rahvaarv | 32 824 358 (2020) |
Esmajuhtum | Lima |
Tagajärjed | |
Tehtud teste | 38 658 528 (10.05.2023)[1] |
Nakatunuid | 4 505 220 (10.05.2023)[2] |
Surmi | 220 516 (10.05.2023)[3] |
Surmavusmäär | 3,55% (30.05.2021) |
Ennetus | |
Haldusmeetmed | liikumis- ja kogunemispiirangud |
Vaktsineerituid (100) | 11,66 (30.05.2021)[4] |
Ametlik teave | |
Võrguteavikud | covid19.minsa.gob.pe |
Meediafailid Wikimedia Commonsis |
Koroonapandeemia Peruus on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
Esimese positiivne koroonaproov saadi 25-aastaselt Hispaanias, Prantsusmaal ja Tšehhis reisinud meesterahvalt 6. märtsil 2020.[5]
2021. aasta juuni alguse seisuga oli Peruus enim koroonasurmi miljoni elaniku kohta (2103[6]) maailmas[7] ehk kaks korda enam kui näiteks Brasiilias.[8]
<ref>
-silt. Viide nimega o_100
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :0
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega milj
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega top
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Guardian
on ilma tekstita.© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search